S-Konguta

 

Esileht 
Konguta Guinness 
Meie vald 
Ajalugu 
Kultuurilugu 
Loodus 
Looming 
Aru mõisS-KongutaV-KongutaMeie mäletame

 

Suure-Konguta mõisa asukohal paiknenud linnusest on kirjalikke teateid 1417.a. Linnus sai kannatada Liivi sõjas 1559.a. Konguta vasallilinnus tugines veekaitsele.

Läbi aegade on mõisal olnud erinevaid omanikke: Liivimaa maamarssal Johann Tiesenhausen, Katariina II kinkis mõisa sõjaliste teenete eest Vahemerel admiral Samuel von Greighile. 1880.a. satuti uue härrastemaja rajamise käigus endise vasalllinnuse alusmüürile, mis jäi uue maja vundamendiks.

 Mõisahoones  on asunud lastekodu ja 1920-1970.a. kasvasid siin vanemateta lapsed.

Praeguseks on mõisahoone ühe Soome kodaniku eraomandiks ja kahjuks laguneb, ka kaunis mõisapark on osaliselt räämas.

 

Pargi lõunaküljel Metsküla tee ääres on mõisateenijate maja - nn. Londoni varemed

Suure- Kongutani viib meie koolist tee, mille ühte serva palistab 236 suurt pärna ja tammepuud. Sellel kohal, kus on räägitud poola, saksa, rootsi, vene ja eesti keelt, on olnud väga huvitav ajalugu. Mõisahoone ülemisel korrusel asunud lastetuba ja turnimistuba. Härral olnud kaks väga ulakat poega.

Poiste järelvaatajaks olnud üks 12-aastane eesti soost tütarlaps, keda siis poisid alatihti kiusanud. Ükskord saatnud poisid piiga öösel kööki söögi järele. Kuna asi olnud  salajane, ei tohtinud tüdruk tuld süüdata. Neiu aga komistanud tulise veepaja otsa ja kõrvetanud end ära. Kui mõisahärra saanud teada õnnetusest, olnud ta väga kuri piiga peale, et too poiste tahtmist täitnud.

Vana mõisahoonet ümbritsevad Konguta park ja alleed. Pargis on 47 erinevat liiki. Põlispuuna kasvav pärn pargis on üks suuremaid Tartumaal (16 m).

Mõisahoonetest väärb tähelepanu jääkelder, mida varem kasutati ka viinakoja laoruumina

Kahhelahi

 

 

Lehekülje koostas Tamor Annuk,

V klass

eelmine üles järgmine