Kavilda jõel asub Kentsi ehk Laatsi paisjärv. Veehoidla on rajatud endise Kentsi veskijärve kohale. Orgu läbiv tee kulgeb mööda paisjärve tammi.

Konguta valla territooriumil asub 5 looduslikku ja 1 paisjärv. Looduslikud järved asuvad põhiliselt Vellavere piirkonnas. Suurim neist on Karijärv 86,8 ha. Karijärv on tekkinud pärast Suur- Võrtsjärve taandumist. Järve vesi on kollakasroheline, suurim sügavus 15m.

Järv on kalarikas (latikas, haug) ja on suvel puhkajate meelispaik.

Suuruselt järgmine on Vellavere Külajärv (Tootsi, ka Mõõkjärv), mis on 4,6 ha suur ja kuni 25 m sügav. Kulbilohust põhjapool asub Kogrejärv - 4,1 ha suurune puhta vee ja liivaste kallastega järveke. Külaaseme küla lähedale jäävad Asema järv (3,2 ha) ja Jõnni järv (ka Väike-Asema 1,1 ha). Piirijärvedeks Nõo vallaga on Viisjaagu ja Vissi järved.

Kuidas tekkis Karijärv?

Karijärve kohal olnud muiste väike veelomp, ümberringi aga ilusad karjamaad, kus karjalapsed karja hoidnud. Need karjased tülitsenud tihti. Igaüks tahtnud oma karja kõige enne vee juurde ajada, et loomad selget vett saaksid. Korra, kui karjased jälle tülitsenud, hüüdnud hääl ülevalt: „Eest ära, järv tuleb!“. Karjased tülitsenud edasi.

Korraga sadanud taevast vett nagu veskipaisust. Matnud

karjased ja karjad enda alla. Mõne hetke pärast lainetanud karjade kohal suur järv. Sellest, et karjad ja karjased sellesse järve uppunud, nimetatudki järve Karijärveks. Selge päevaga olla praegugi järve põhjas loomi näha.

Karijärve sees oleval saarel on Kaaluhauad. Üks Aru mõisahärra olevat lasknud sealt saarelt liiva vedada järve ääres olevatele maadele.