Loodus

 

Esileht 
Konguta Guinness 
Meie vald 
Ajalugu 
Kultuurilugu 
Loodus 
Looming 
TaimedLoomadMaastik

Aru mõisa kaitseingli on valmistatud pargist korjatud materjalidest II klass

 

 

 

Konguta valla territoorium on lainja moreenmaastiku tüüpi. Maapinna valdavaks kõrguseks on 40-100 m, suurimaks kõrguseks 120 m. Maastiku suurvorm Kavilda ürgorg jagab lavamaa lavadeks. Madalamad kohad on olnud jääjärvede all ja tasandunud sinna kantud peeneteraliste liivade või savidega. Nende setete vettpidavuse tõttu on nõgudes kujunenud sood. .

 

Kavilda ürgorg läbib kogu Konguta valla territooriumi ja ulatub ühelaiusena ja sügava oruna (kohati 42m) Emajõe madalikuni. Oru kogupikkus on 19,5 km, keskmine laius 400 m. Oru põhjas lookleb Soova (Kavilda) jõgi.

 

Looduslikult kaunis on Vellavere ümbrus, kus mäeseljandikud vahelduvad järvedega. Vellavere ja Verevi järve vahel on palju sulglohke, millest sügavam on Kanahaud 21 m.

Pinnakatte paksus ulatub Konguta piirkonnas 20...40 m. Kavilda ürgoru ja selle lisaorgude ümbruses paiknevad liivad ja kruusad on päritolult jääjõgede setted.

 

Peamisteks maavaradeks Konguta vallas on liiv ja kruus. Suurimad karjäärid on Kobilus ja Põrgumäel. Konguta vallas leidub turvast, mida varem kasutati kütteks. Nüüdseks on kohalik turvas asendunud briketiga. Konguta valla mullad on keskmise ja kõrgema viljakusega.

 

Kliimast: Konguta valla piires on rohkesti tuulele avatud alasid, samuti külmaõhulohkusid.

* aasta keskmine temperatuur: 4,5 C

* suve algus (temperatuur tõuseb üle 13 C): 6.juuni

* talve algus (püsiva lumikatte tekkimine): 10.detsember

* lumikatte kestus päevades: 105-110

* sajupäevade arv aastas: 180