Nad kõik olid lapsed, eestlased.
Neile arusaamatul ja mõistmatul moel olid nad sattunud küüditamise ohvriteks.
Nad kasvasid üles kaugel kodumajast, sugulastest,
emakeelest ja kodumaast.
Neid kasvatas kauge ja võõras Siber.
Oskamata sõnakestki vene keelt, õppisid nad
ometigi vene koolides, lõpetasid koolid,
omandades haridusegi Venemaalt.
Nende tehtud tööd ja tegemised on kirjutatud sealse
rahva ajalukku.Aga ometi jõudsid nad kõik koju. Tagasi sinna, kust
aastate eest oli mindud teadmatusse ja tundamatusse.
Ehkki aeg on viinud nende hulgast saatusekaaslasi,
meelest nimesid ja kohti, on kõikidel
elavatel veel eredalt meeles see üks ja ainus, millest sai alguse
Suur Muutus nende eluloos - küüditamise
hommik...
Ja siin on nende mälestused, nähtud läbi
lapsesilmade ja tunnetatud läbi laste meelte. Noorim neist oli küüditamise ajal neljane, vanim
16.aastane.
See mälestustekogum on ühine uurimistöö
Konguta Algkooli õpilaste poolt.
Birgit Lauk, Elli Eensoo, Ivo Linde, Sigrid
Tali ja
Laura Koemets koos ajalooõpetaja Meelika Aruotsaga järgisid Eesti
Vabariigi President Lennart Meri üleskutset küüditatute mälestuste
talletamiseks.
|