|
Konguta
valla idapoolse piirkonna kõrgematel aladel kasvab harilik mänd (Pinus sylvestris)
segametsas enamuspuuliigina. Ülejäänud
aladel, sealhulgas ürgoru nõlvadel on enamuspuuliigiks
harilik kuusk (Picea abies). Ürgoru põhjas
esineb sookase (Betula pubescens), lepa (Alnus) ja
paju (Salix) liike.
Kavilda
ürgoru läänepoolses osas on ülekaalus
põllumajandusmaad. Põllumaadel on levinumad
põllukultuurid teravili ja raps.
Võõrpuuliike
esineb ainult mõisaparkides. Maastikus on jälgitavad
endisaegsete mõisate Kobilu, Suur-Konguta ja
Aru alleed.
|
.jpg)
|
|
|
|
Aru
mõisas oli tohutu viljapuuaed, kus
kasvatati erinevate viljapuude sorte. 1944.aastal
aed hävitati ja tänaseks on aiast
säilinud ainult mõned üksikud
viljapuud.
|
|
Suure-Konguta
mõisa barokkpargis kasvab mitmeid
huvitavaid ja haruldasi taimi.
Pildil
Euroopa sajakoorne.
|
Tähelepanuväärsed
luhaniidud paiknevad Karijärve ja Kentsi veehoidla
ümbruses.
|
|
Läbi
luhaniitude Kanahaua sulglohu poole...
Joonistanud
Kerli Kaaver, IV klass
|
|
Arvuta, saad teada ...
II klassi õpilaste
poolt koostatud nuputamisülesanded
Aru mõisapargi kohta.
|
|
Aru
mõisa ploomiistandus oli 8 hektarit
suur. Õunapuuistandus oli ploomiistandusest
4 hektarit suurem. Kui suur oli õunapuuistandus?
|
|
Tuul
murdis Aru mõisas ühel aastal
ära 2 puud. Järgmisel ühe.
Kolm aastat hiljem veel 3 puud. Mitu puud
murdis tuul kokku?
|
|
.jpg', 0, 0, 583, 384, 0, 0, 0, 0, 0))
.jpg', 0, 0, 380, 581, 0, 0, 0, 0, 0))
