Taimed

 

Esileht 
Konguta Guinness 
Meie vald 
Ajalugu 
Kultuurilugu 
Loodus 
Looming 
TaimedLoomadMaastik

 

Konguta valla idapoolse piirkonna kõrgematel aladel kasvab harilik mänd (Pinus sylvestris) segametsas enamuspuuliigina. Ülejäänud aladel, sealhulgas ürgoru nõlvadel on enamuspuuliigiks harilik kuusk (Picea abies). Ürgoru põhjas esineb sookase (Betula pubescens), lepa (Alnus) ja paju (Salix) liike.

 

Kavilda ürgoru läänepoolses osas on ülekaalus põllumajandusmaad. Põllumaadel on levinumad põllukultuurid teravili ja raps.

 

Võõrpuuliike esineb ainult mõisaparkides. Maastikus on jälgitavad endisaegsete mõisate Kobilu, Suur-Konguta ja Aru alleed.

 

 

Aru mõisas oli tohutu viljapuuaed, kus kasvatati erinevate viljapuude sorte. 1944.aastal aed hävitati ja tänaseks on aiast säilinud ainult mõned üksikud viljapuud.

 

Suure-Konguta mõisa barokkpargis kasvab mitmeid huvitavaid ja haruldasi taimi.

Pildil Euroopa sajakoorne.

 

Tähelepanuväärsed luhaniidud paiknevad Karijärve ja Kentsi veehoidla ümbruses.

 

 

 

 

 

 

Läbi luhaniitude Kanahaua sulglohu poole...

Joonistanud Kerli Kaaver, IV klass

 

Arvuta, saad teada ...

II klassi õpilaste poolt koostatud nuputamisülesanded Aru mõisapargi kohta.

 

 

 

Aru mõisa ploomiistandus oli 8 hektarit suur. Õunapuuistandus oli ploomiistandusest 4 hektarit suurem. Kui suur oli õunapuuistandus?

 

Tuul murdis Aru mõisas ühel aastal ära 2 puud. Järgmisel ühe. Kolm aastat hiljem veel 3 puud. Mitu puud murdis tuul kokku?

 

 

üles järgmine